NSilma sisuteemad
Osalejad: Tuulikki, Reelika, Kaire
Eesmärk: Arutada Harno testide osakonna tagasisidet NV ettepanekutele.
Harno tagasiside otsesõnu ei ütle midagi, aga võib arvata, et vist tahame liiga palju.
Reelika tõi lühidalt välja Harno argumendid:
- Ankeet on juba praegu pikk 30-35 minutit pikk - vastaja väsib ära - pikemaks teha ei tahaks. Oleme nõus selle seisukohaga
- Meie küsimused on tingimuslikud küsimused, mida küsitluse metoodikas välditakse. Avatud vastustega küsimusi ka pole.
- Kooli rahulolukontekstis noorte valdkonna puudutavaid küsimusi/vastuseid arvesse ei võta, NV küsimused on ankeeti sisse tulnud hiljem.
- Küsimused mõõdavad kooli konttekstis ja suur risk, et noortevaldkonda saame kallutatud pildi (Reelika)
Seiretiimi ettepanek:
- Võtame uuringust 2-3 küsimust ja paneme sisse sellised küsimused, mida saaksime kasutada KVH kontekstis. Harnolt uurida kaua meil küsimuste muutmiseks aega on. Kas õnnestub rakendada 2024 küsitluses? Sõnastasime 4 küsimust, mille saadame ettepanekuna Harnole.
- Küsitlus peaks andma (omavalitsusele) infot, kas noored osalevad koolivälises noortevaldkonna tegevustes (osakaal). Reelika jäi eriarvamusele ja käses protokollida
- Jääb vajadus teha NV rahulolu- ja osalusküsitlust. Kui sagedasti, kui kaua on andmed ajakohased - on küsimused, mis vajavad läbimõtlemist
NAPO ja seiretiimi arutelu.
Osalejad: Reelika Pirk, Kaire Soomets , Ilona Hallik , Unknown User (kuldar.adel) Riin Tamm (arhiivikasutaja)
Kohtumise eesmärk on jõuda kokkuleppele kas üldse ja millises mahus teeme Harnole ettepanekuid koolide rahuloluküsitluse 2024 ankeeti.
Peame Harnole sisendi andma 11.08
Oluline on silmas pidada, et meie peamine eesmärk on võimalusel saada KOVidele sisendit kvaliteedihindamise jaoks. Peame tõdema, et kooli rahuloluküsitluse kasutamine täielikult kvaliteedihindamise vajadusi ei kata. Kuid tegime ettepanekud, millega Harno analüüsi jutule minna, selle mõttega, et saada võimalusel mingil määral sarnaselt kogutud sisendit KVH jaoks ja KOViti noorsootöö/HH olukorra kohta. Meie mõtted asuvad siinses failis, lisa taustamaterjal sh ankeedid on leitavad siit.
Meeles tuleb pidada, et:
- Harno ei taha oma küsitlusinstrumenti väga muuta
- Praegu ei kasutata seal kogutud sisendit kvaliteedihindamise jaoks (vähemalt mitte meile teadaolevalt ja mitte süsteemselt)
- Noorsootööd puudutavaid tulemusi ei kajastata üldises koolide rahulolu aruandes ja mulle teadaolevalt ei esitata ka regulaarselt Harno ega HTMi NOle
- KVH kontekstis on suurim oodatud muudatus küsitluse tegemise vaeva ära võtmine KOVidelt
- Minimaalne meie eesmärk võiks olla kohendada küsimusi saamaks mingilgi määral sisendit KOVidele noorsootöö ja huvihariduse osaluse ja rahulolu kohta (failis kirjeldatud D veerus)
- KOV ei saa nende muudatuste järgselt täielikult lahti vajadusest viia läbi andmekorje sihtrühmalt
- Kooli rahuloluankeet jätab välja väga noored ja vanemad noored ning koolis mittekäivad noored
- Muudatuste ettepanekute aluseks on täna vanad KVH mudeli indikaatorid, kuna ekspertrühmad alles toimetavad oma kvaliteedi indikaatorite uuendamise/ loomisega, siis täiendavad muudatused võivad olla vajalikud
- Tõin faili kooli rahuloluankeedi küsimuste loetelu alla veel mõned täiendavad küsimused KVH ankeedist, mis annaksid lisa vajalikku sisendit KOVile KVH mudeli jaoks (tagavaraplaan juhuks kui Harno on leplikum)
- Ebaselge on kuidas KOV näeb/ saab näha oma territooriumi koondtulemust (või tulemusi kooliti) ja kas meie võiks saada näha tulemusi kooliti/KOViti
- NAK indikaator – noorte rahulolu noorsootööga – vajab eraldi andmekogumist, sest peab mõõtma 7-26a rahulolu
- Vaja on selget visiooni kuhu, miks ja kuidas meie valdkonna vaates need kaks küsitlus(rahulolu) instrumenti asetuvad, kelle jaoks ja millist eesmärki täidavad.
Arutelu
Reelika: Koolide rahuloluküsimustikku täienduste viimine ei päästa meid koolis mittekäivate noorte rahulolu küsimusest. Riin: Kas ja kuidas on meil võimalik jõuda üldse nende noorteni, kes koolis ei käi? Ilona: Praktika on näidanud, et ka NST kvaliteedihindamise raames minnakse küsitlema koolidesse. Reelika: Peame pingutama rohkme, et saada kätte neid, kes ei osale ei koolis ega ega noorsootöös. Üks võimalik on isikupõhine valim st püüame kõiki registripõhiselt 7-26. Selleks on vaja e-posti aadresse ja me ei tea, kas see on riigi puhul üldse lubatud. Riin: Kas KOV saaks küsida noori kooli väliselt? Kas see meie osa (noorte osa) ei saaks minna koolist välja ANKi, huvikooli. See on vähe võimalik, aga küsime, kuidas ankeet jõuab nooreni.
Kuldar: Kui olemasolevat ankeeti mõnevõrra muudame saame rohkme infot, et KOVis noortevaldkonda puudutavaid otsuseid teha. Lisaks peame küsima küsima koolivälises keskkonnas (huvikool, noortekeskus, mobiilne NST jne) ja püüdma ka neid noori, kes noortevaldkonna teenustes ei osalema. NEET tugiteenuse raames seda kaardistatakse, sinna tasub vaadata.
Riin: kas meil on üldse vaja rahulolu, kas meil pigem ei ole vaja seda, miks nad ei osale. Reelika: Noorte uuring, ei ole olnud puhtalt rahulolu - me uurime ka osalemist ja mitteosalemist. Kooli rahuloluankeet ei küsi mitte ainult kooli kui keskkonna kohta, vaid kuidas noor ennast seal tunneb (tugi õpetajatelt, liikumisvõimalused jne)
KOKKULEPPED
- Esitame Harnole NAPO ettepanekud koolide rahuloluküsimustiku 2024. aasta ankeedi muutmiseks
- Reelika vaatab NAPOst tulnud ettepanekud üle ja põrgatagb kairega
- Riin algatab HTMis (Liina, Ülle, Maie) arutelu, mis võiks rahulolu ja osalemise küsimustikud muuta haridussüsteemi üleseks, vähendada institutsiooni keskset lähenemist ning võtab fookusesse õppija.
rahuloluküsitluse arutelu Haapsalus (Kuldar, Reelika, Kaire, Tuulikki).
Sisenddokumendid siin Sharepointis.
Peame läbi mõtlema, mis seostes on koolirahulolu ankeet, noorte rahuloluankeet, minuomavalitsus.ee küsitlus ja selgitama, kuidas andmeid taaskasutada.
Kuldaril tekkis tutvudes mõte, kas NROK (noorte rahuloluküsitlus) terviklikkus säilib, kui saame osa sisendit koolide rahuloluküsitlusest (KROK).
Tuulikki avastas, et KROKist saab üllatavalt palju sisendit NROKi, esimene mõte oli, et jätaks NROK. KOVid ei peaks kvaliteedihindamise käigus ise tegema rahuloluküsitlust.
- Kui tihti seda küsitlust tehakse ja kas kõik koolid vastavad sellele küsitlusele?
- Kuidas saada KOVi kohta esinduslikud andmed kokku, mis on kriitiline mass, mis on esinduslik valim?
- Kas on võimalik HTMil ja Harnol näha KOVide koondtulemust. vajadus: hindamistulemused üldistataks KOV tasandile.
Eesmärk, et saaks kvaliteedihindamise raames kohustusliku kliendiküsitluse ära jätta ja asendada selles KROKi ja NROKiga.
Rahuloluküsitluse aruannetes noorsootöö teemasid ei käsitleta.
--Rahulolu ankeet 11.kl H2. Kas Sa sellel õppeaastal osaled või oled osalenud nendes noortele mõeldud tegevustes?
-Koolis toimuv huviring (kunst, muusika, sport, tehnoloogia jms)
-Mõne projekti või ürituse korraldamine koolis
-Huvikool väljaspool kooli (kunst, muusika, sport, tehnoloogia jms)→ Muuta kujule?:
- Huviharidus ja huvikool (kunstikool, muusikakool, spordikool, tantsukool, .... )
- Huvitegevused (kunst, muusika, sport, loodus- ja täppisteadus ja tehnoloogia, tants)
-Avatud noortekeskuse või –toa tegevus
-Laager
-Noortemalev
-Mõni noorteorganisatsioon või -ühing (gaidid, skaudid, ELO, 4H jms)
-Osaluskogu (õpilasesindus, noorte volikogu jne)
Täpsusaste: Kas ainult huviharidus/huvitegevus või ka tegevuseliik?
Kas "Jah/Ei" asendada juba sagedusega ("Mitu korda nädalas Sa selles kuus....")
Andmed, mille kohta ei ole vaja küsida andmeid rahulolu küsitlusest, sest need tulevad mujalt. Samas tasub panna andmejärve ja sealt KOVIdele kättesaadavaks teha.
- Riigi strateegilise partnerluse raames kogutud noorühingute ja noorteorganisatsioonide liikmete arv
- Õpilasesindustes osalejate arv
- Noortevolikogude liikmete arv
rahulolu küsitluste teemaline kohtumine Harnoga testide- ja hindamise osakonnaga
Osalesid: Aivar Ots, Annika Kask, Merit Kangro, Heler Mustrik (testide- ja hindamise osakonnaga) Kaire Soomets (HTM), Kuldar Adel (Harno NOO)
Kohtumise eesmärk oli avada arutelu, mil määral on võimalik koolide rahuloluküsitlusega katta noorte rahuloluküsitluste vajadusi.
Kohtumine oli ajendatud noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli digitaliseerimise protsessis tõusnud küsimusest, kas ja mil määral on koolide rahuloluküsitluste tulemustes andmeid, mida saaks kasutada noorsootöö kvaliteedi hindamismudelis.
Küsimus, millele kohtumise käigus vastust otsisime oli:
- Kas, mil määral ja kuidas on koolide rahuloluküsimustikku võimalik muuta, et koolide vastused tooksid vajalikke andmeid ka noortevaldkonda.
Aivar andis kohtumise ettevalmistamiseks küsimused:
1. Mis on teabevajaduse idee?
2. Kui suur on vajadusest tulenev muudatuse maht?
3. Kuidas saadud andmeid/infot kasutatakse?
Küsimuste üle arutlesime NAPO ja Harno NOO ülene seiretiim. Tõdesime, et haridussüsteemis, mille eesmärk on liikuda erinevate haridusliikide lõimingu poole, peaks jääma 2 õppijat puudutavat rahuloluuringut: a) üks hõlmab koolinoori ja puudutab formaalhariduse ja mitteformaalse õppimise võimalusi; b) teine hõlmab koolis mittekäivaid noori, esitades küsimusi MFÕ ja FÕ kohta (sh mitteõppimise kohta). Üleriigilistest rahuloluuringutest võiks sel juhul tulla KOVide kaupa noorte rahulolu andmed, mida kasutatakse ka hindamistel. Pudelikaelaks on, kuidas saame kätte koolides mittekäivad noored.
ARUTELU JA KOKKULEPPED
Aivar tõi esile, et olemasoleva küsitluse täispumpamine erinevate vajadustega või "tappa" kvaliteedi. Selleks, et küsitluse formaadi toest paremini aru saada, on vaja mõtestada tööpilt ja leida osi, mida on võimalik integreerida (nt kas sul on peale kooli võimalik osaleda organiseeritud tegevuses ja kas see meeldib sulle).
Rahuloluküsitluse puudus on, et see on vabatahtlik (kohustamine moondab vastuseid). Koolide osas me saame piiritleda (mis kool, mis klass); noorsootööga ei pruugi saada kokku viia kui küsime koolis (x kooli 8. klassi õpilane - nt millise huvikooli kohta on ta vastanud?).
Teabevajaduse skeem (küsimuse vastus - kellele, mille jaoks ja kus saab veel kasutada), mille on HAKA kasutusele võtnud; uurida, kuidas HAKA seda kasutusele on võtnud (Valeri Murnikov, Helen Arus). Kindlasti vajab läbimõtlemist, kuidas me saadud vastustest kogutud andmed anname tagasi sinna, kus see info tekkis (asutus), kuidas vastustest tekkinud andmed seda osapoolt aitavad.
Küsitluse uuendamise protsess: HTM ise uuendab õppeprotsessi juhtimis- ja tagasiside/monitooringu skeemi (nt Maie Kitsingu juhtimisel tegeletakse tegevustulemusnäitajate määruse muutmisega).
Annika edastab terved selle aasta küsitluse vormide ankeedid, mida õpilased täidavad ja saame koos analüütikuga vaadata, äkki on mõned küsimused, (1) mis vastavad asjadele, mida meil oleks vaja; ja (2) mis on meil siis puudu ja kui suur osa see on, mis on puudu. (3) Mõelda ka piirangute peale.
Tulevikus tellida skaala (mis skaala?) ülikoolilt: TÜ Rake tegi alustöö ära, et milliseid vastuseid kellelgi on vaja - teadurid tegid töö sihtgruppidega, et küsimustik koostada.
Mõelda ajaraamis, et kui uuendusi on sisse vaja, siis on vaja, et need uuendusettepanekud jõuaksid sügise alguseks.
- Annika saadab ankeedid, tutvumiseks.
- NOO+Napo vaatavad ankeedid üle ja annavad tagasiside hiljemalt
- Järgmine kohtumine siis, kui oleme jõudnud ankeedid üle vaadata (hiljemalt sügiseks) ja omapoolse sisendi kaardistada (1) mis olemas, (2) mis puudu, (3) piirangud.
- NOO+Napo uurivad Hakast teabevajaduse skeemi näidet.
arutelukoosolek. Ilona, Kuldar, Kaire
Teemad 2. mail Raplas:
- Hindamisvorm
- Seosed: kust tulevad andmed hindamise vormile; juhtimislauaga seosed
- Menüüd
arutelukoosolek. Ilona, Kuldar, Kaire
Päevakord
Kokku leppida digilahenduses:
- Etappide nimed
- Tegevuste nimed
- Pädevusvaldkondade nimed
- Vormide nimed
- Töölaua vaade (mida kuvab, mille järgi kuvab, kuidas kuvab)
- Hindamisplaan (kujundus)
Andmete kogumine toimub enesehindamise käigus
KOKKULEPPED
- Etappide lõplikud nimed said kirja analüüsikoosolekute memosse. Esimeses arendusetapis annavad etappide nimed edasi hindamisega kaasnevaid tegevusi. Hindamistegevused lõpevad parenduskava koostamisega. Parenduskava on loetelu parendusvajadustest. Kavas toodud tegevuste prioriteetsuse osas ei otsustata kvaliteedihindamise käigus.
- Võimalike tegevuste loetelu (12) sai kirja Excelisse. Tuvastasime erinevates etappides korduvad tegevused (10) ning etapispetsiifilised tegevused (2). Püüdsime tegevusi mitte "pudistada". Üles jäi küsimus, kas ja kuidas on vajalik tegevuste täpsem kirjeldus kasutajale ette anda. Väljade omavaheline suhtlus: Küsime arendaja arvamust - milline, lahendus on kasutajale kõige mugavam. Kas etapi ja tegevuse väljad on kohe avatud st mõlematpidi filtreeritavad, või saab tegevusi lisada alles pärast etapi lisamist. Ülesse jäi arutelu, kes saab lisada tegevusi.
- Pädevused. Kujundasime võimeliku pädevuste loetelu 26 nimetusega. Pädevused on enese- ja välishindajate ülesed ning annavad infot, milliste kogemustega/“filtritega“ hindaja KOV noortevaldkonda hindab. Loetelu loomise loogikas lähtusime NAKist + prioriteetsetest teemadest (sh UA noored, MFÕ/FÕ lõiming) + vajadusest kaasata valdkonna välist üldisemat kompetentsi. Arutame esmaspäeval seiretiimi koosolekul.
- Ilona Hallik hindamisplaani vaates hindamise eesmärgi juures mõelda läbi kuidas märkida, et on olemas KOV juhi kinnitus/kooskõlastus hindamise läbiviimiseks
- Ilona Hallik Küsime arendaja arvamust - milline, lahendus on kasutajale kõige mugavam. Kas etapi ja tegevuse väljad on kohe avatud st mõlematpidi filtreeritavad, või saab tegevusi lisada alles pärast etapi lisamist . Lahendus peab olema süsteemi mõttes paindlik ja kasutajale
Kaire ja Kuldar
- Kaire uurib Marttilt , mis on NSilma 2024. eelarverida, et Kairit saaks teha arvutused, palju REst juurde peab küsima. VASTUS: Me ei ole aastate peale tegevuskulusid ära jaganud, TATis on eelarve terve perioodi peale. 2024 - 2029 on kokku 200 000 arenduskuludeks planeeritud. Raske on praeguse info pealt ennustada kuidas see aastate peale jaguneb, ilmselgelt mitte võrdselt - mõnel aastal suuremad arendused, mõnel aastal mitte midagi ilmselt jne. Ja see 2029 on mälu järgi poolik aasta .
- NST kohtumisel uurime, millised on tiimi vajadused kvaliteedihindamise mudeli indikaatorite uuendamise teemal, et teha 23.04 kohtumiseks tiimi vajadustele vastav esitlus.
Kaire ja Ilona
- Õhus on välishindamise meeskonna juhi vajadus ja asjaolu, et kogu protsessil pole juhti? Küsime seiretiimil arvamust
- Kolmapäevaseks analüüsikoosolekuks peab olema ettepanekuid enesehindamisejuhi (protsessijuhi) esimeste sammude
osas keskkonnas. - Kas logi on igale isikule erinev või üldine? Kaire ja Ilona pooldavad üldist logi, kuid meilile minev teavitus võiks olla personaalne st vastavalt rollile.
Sisuarutelu
Kaire, Ilona ja Kuldar vaatasid üle välishindamise meeskonna juhi rolli ja andsid sisendi teavituse tabelisse, määrates prioriteetsed ja vähemprioriteetsed teavitused (+kommentaarid).
KOKKULEPPED
1) NSilmas liita enesehindamise ja välishindamise meeskonna juhi rollid. Käsiraamatu järgi on mõlema meeskonna juhil roll meeskondade tegevuste koordineerimine ning infovahetus ning konflikti kahe rolli liitmiseha ei tohiks tekkida. Arutelu vajab, kas ka NSilma väliselt koondada kahe meeskonna juhi roll üheks (hindamisjuht).
2) Teavituste arutelul märkamised:
- NSilma esmakordsel sisselogimisel võiks olla hüpik, mis viib kasutaja kasutusjuhendini.
- Kui hindamisplaan on koostatud, võiks süsteem jälgida tähtaegade saabumist ja tegevuste ajalist seotust ning anda X arv päevi enne tähtaja saabumist teada tähtaja lähenemisest ja seotud tegevuse seostest teiste tegevustega (juhib näiteks tähelepanu, et välishindamise meeskond on moodustamata ja kui see on moodustama ei saa täita järgnevaid ülesandeid X, Y, Z). Lahendus aitab hindamise protsessi sujuvamaks muuta.
- Süsteem saadab hindamisjuhile teavituse automaatselt selle järgselt kui kõik välishindajad on oma osa vormil täitnud ja täitmise kinnitanud.
3) Arutelude talletamine. Sisuartuelude kokkulepped koos põhjendustega talletame NSilma sisuarutelu ruumis ning seiretiimi koosolekul tutvustame arutelu tulemusi, misjärel lisame info arendaja inforuumi Confus.
analüüsikohtumine Teavituste teemaline arutelu.
Millised teavitused postkasti, millised süsteemi sees, kas uudiste voog ka?
Kasutajate poolelt on see oluline teavitus ja muudatus Exceliga. Teeme esimeses versioonis miinimum teavitused ära.
Ühed teavitused lähevad postkasti ja teistes kujuneb viimaste tegevuse logi voog. Mis seal logi voor võiks olla.
Välishindajatest: välishindajatest jäävad süsteemi andmed, mille põhjal saab teha välishindajate põhjal statistikat ja KOV/riik võiks seda näha.
Jätsime välishindajate kvalifikatsiooni vastavuse kinnitamise protsessi ära (! tuleviku arenduste teema ja tuleks mõelda kutse andmise kontekstis, kas kutset andes võiks/ saab määrata, et omandatud kutse annab osakused hinnata valdkonna teenuste kvaliteeti)
Arutelu oli võimaluse üle, luua süsteemi sisene võimalus teavituste saatmiseks välishindajatele (nt juhul, kui KOV otsib välishindajaid)
lahendusse tuleb ka võimalus välishindajatel aktiivsuse märkimise staatus (on vaba hindaja st talle võib pakkumise teha, hõivatud, passiivne)
Vajalik on teadmine, kes kannab välishindamise meeskonnajuhi rolli, kas see roll on olemas, määratud?
Parendustegevuste vajaduste moodul peab süsteemis olema, see toetab ka hindamise spiraalselt tekkimist. See on ka info, mida riik vajab, parendustegevuste kava on tõend riigi lisaraha saamiseks.
KOv peakasutaja võiks olla võimalus luua KOv esindajale vaatleja
Kokkulepped:
- Arendaja loob süsteemi kogunevatest VH andmetes statistika, mida näeb KOV, riik, VH ise - kes veel?
- Sisuteemade arutamiseks korraldame kohtumised enne analüüsikohtumist. Osalevad Ilona, Kuldar, Kaire
- NAPO ja Harno kasutajate vajaduse erisus tuleb läbi mõelda.
- KOV peakasutajal võiks olla võimalus luua KOV vaatleja. Vaja määrata vaateja õigused süsteemis.
Ülesanded
- Ilona käib teavitused üle ja vaatab, mis võiks olla need teavitused, mis on logi voos ja mis lähevad postkasti, millised teavitused võiks olla NSilma esmases paketis, milline on edasiarendus
- Kaire selgitab käsiraamatu abil, kes juhib välishindamise meeskonda
Kvaliteedihindamise käsiraamat määratleb, et enesehindamist läbiviivate isikute hulgast valitakse meeskonna juht, kes peale hindajaks olemise vastutab protsessi läbiviimise ja tähtaegade jälgimise eest. Muu hulgas enesehindamise meeskonna juht:
- koostab hindamisplaani
- kutsub kokku ja koordineerib konsensusseminari
- edastab välishindajatele:
- enesehindamise konsensuseminari hindamisvormi
- täidetud KOV profiili - kirjas on edastatakse
- tulemusindikaatorite töölehed
Välishindamise meeskonna juhi roll on kirjeldatud, kuid pole selgitatud, kes seda rolli kanda võiks. Välishindamise meeskonna juht:
- koondab välishindajate levinumad küsimused
- edastab küsimused enesehindamismeeskonna juhile
- koostab KOV külastuse päevakava ettepaneku, mis peaks olema KOVile saadetud 14 päeva enne külastust
- ...
Ettepanek kaaluda, kas on võimalik liita kahe meeskonna juhtimise roll protsessi juhi rolliks - mõlema meeskonna juhil roll on erinevate meeskondade tegevust koordineerida ning infot vahendada ja konflikti või sõltumatuse riivet kahe rolli liitmiseha ei tohiks tekkida.
Kas enesejuhtimise meeskonna töölaual peab olema välishindajate progressi näha?
Kas ensehindajate juht + välishindajate juht = hindamisjuht?